HEA JUHTIMISE TAVA

HEA JUHTIMISE TAVA


Spordikorraldus Eestis on rajatud riigi keskvĂ”imu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide ĂŒhistele eesmĂ€rkidele, koostööle ja tegevusrollide jaotusele. Spordiorganisatsioonid on avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ja tĂ€idavad Eesti Vabariigis kehtivaid konventsioone, seadusi ning teisi Ă”igusakte. Spordiorganisatsioonide tegevuse pĂ”hiprintsiibid on ausus, avatus, Ă”iglus ja usaldusvÀÀrsus.

1. Spordiorganisatsiooni visioon, missioon ja strateegiline arengukava

1.1 Spordiorganisatsiooni visioonina on selgelt sĂ”nastatud suundanĂ€itavad strateegilised pĂŒĂŒdlused ja kavatsused. Missioon kajastab peamist, mida spordiorganisatsioon soovib korda saata ning vÀÀrtusi, mille toel seda tehakse. Strateegiline arengukava on koostatud vĂ€hemalt nelja-aastaseks perioodiks, see pĂ”hineb visioonil ja missioonil ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

1.2 Visiooni ja missiooni sĂ”nastusettepanek ning strateegiline arengukava on vĂ€lja töötatud spordiorganisatsiooni juhtide eestvedamisel ja on heaks kiidetud spordiorganisatsiooni kĂ”rgeima juhtorgani poolt. Visiooni ja missiooni tutvustatakse sihtrĂŒhmadele ja avalikkusele.

2. Juriidilise isiku staatus, spordiorganisatsioon ja tema liikmeskond

2.1. Spordiorganisatsioon on aktiivselt ja reaalselt tegutsev eraÔiguslik juriidiline isik, kelle pÔhikirjaliselt sÀtestatud eesmÀrgiks on spordi arendamine. Spordiorganisatsioon tegutseb kas:

spordiklubina – eraĂ”igusliku juriidilise isikuna, kelle pĂ”hitegevus on sport. Spordiklubi liikmeteks on klubi tegevustest huvitatud ja tegevuses osalevad isikud

maakonna ja linna spordiliiduna – maakonnas vĂ”i linnas tegutsevate spordiklubide ĂŒhendusena, kes on rahvusliku olĂŒmpiakomitee liige. Maakonna ja linna spordiliidu liikmeteks on selles maakonnas vĂ”i linnas tegutsevad spordiklubid. Maakonna ja linna spordiliidu eesmĂ€rk on koondada oma liikmeskonda enamus selle maakonna vĂ”i linna klubidest.

spordialaliiduna – spordialaga tegelevate klubide ĂŒleriigiline ĂŒhendus, kes on vastava rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusliku olĂŒmpiakomitee liige. Spordialaliidu liikmeteks on vastava spordialaga tegelevad spordiklubid. Spordialaliidu eesmĂ€rk on koondada oma liikmeskonda enamus seda spordiala harrastavatest klubidest.

spordiĂŒhendusena – kindlas spordivaldkonnas vĂ”i piirkonnas tegelevate isikute ĂŒhendus. SpordiĂŒhenduse liikmeteks on selle spordi valdkonnaga vĂ”i sihtrĂŒhmaga vĂ”i piirkonnas tegelevad juriidilised ja fĂŒĂŒsilised isikud.

rahvusliku olĂŒmpiakomiteena – Rahvusvahelise OlĂŒmpiakomitee poolt tunnustatud ĂŒleriigiline ĂŒhendus, kes ĂŒhendab ja esindab Eesti spordiliikumist. Rahvusliku olĂŒmpiakomitee liikmeteks on spordialaliidud, maakonna spordiliidud ja spordiĂŒhen-dused ning OlĂŒmpiaharta alusel fĂŒĂŒsilised isikud.

2.2. Spordiorganisatsioon on kantud Eesti spordiregistrisse ning ajakohastab seaduses ettenÀhtud korras andmeid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine

3.1. Spordiorganisatsiooni pÔhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja tÀiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud normidele.

3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse eesmÀrgile, ulatusele ning liikmeskonnale.

3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste periood, ĂŒlesanded, Ă”igused ja kohustused on sĂ€testatud spordiorganisatsiooni pĂ”hikirjas.

3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist juhtisikute valimistel.

3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused pÔhinevad pÔhjalikul eeltööl ja asjakohasel informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. KÔikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on Ôigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tÔstatamisel.

3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel sÔltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste huvide konfliktide vÀlistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine

3.1. Spordiorganisatsiooni pÔhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja tÀiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud normidele.

3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse eesmÀrgile, ulatusele ning liikmeskonnale.

3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste periood, ĂŒlesanded, Ă”igused ja kohustused on sĂ€testatud spordiorganisatsiooni pĂ”hikirjas.

3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist juhtisikute valimistel.

3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused pÔhinevad pÔhjalikul eeltööl ja asjakohasel informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. KÔikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on Ôigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tÔstatamisel.

3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel sÔltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste huvide konfliktide vÀlistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

4. Juhtisikute pÀdevus, ausus ja eetiline kÀitumine

4.1. Spordiorganisatsiooni juhtorganite liikmed valitakse vÔi mÀÀratakse lÀhtuvalt nende vÔimetest ja oskustest, pÀdevusest, isiku- ja juhiomadustest ning kogemustest. Vajadusel kaasatakse spordiorganisatsiooni juhtimisel vÀliseid eksperte.

4.2. Spordiorganisatsiooni tegevametikohtadel töötavate isikute tööle vÔtmine toimub objektiivsete kriteeriumite alusel avatult ja lÀbipaistvalt ning tegevametikohtadele on kehtestatud ametijuhendid.

4.3. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud selged ja piisavad reeglid esindusÔiguse kasutamiseks ja otsuste lÀbipaistvuse tagamiseks.

4.4. Spordiorganisatsiooni juhatuse liikmed on ettenĂ€htud korras ja kogu volituste kehtivuse perioodiks kantud mittetulundusĂŒhingute ja sihtasutuste registrikaardile.

4.5. Spordiorganisatsioon soodustab oma valitud ja mÀÀratud juhtide, töötajate ning vabatahtlike enesetÀiendamist. Spordiorganisatsioon korraldab vastavalt vÔimalustele neile regulaarseid koolitusi.

4.6. Spordiorganisatsioon jÀrgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise kÀitumise pÔhimÔtteid ja reegleid.

4.7. Spordiorganisatsiooni valitud vĂ”i mÀÀratud juhtorgani liige peatab oma volitused ja tegevuse koheselt arvates kohtumÀÀruse tegemisest tema sĂŒĂŒdistatavana kohtu alla andmise kohta. Volitused taastuvad tema suhtes Ă”igeksmĂ”istva kohtuotsuse jĂ”ustumisel. SĂŒĂŒdimĂ”istva kohtuotsuse jĂ”ustumisel on sĂŒĂŒdimĂ”istetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on spordiorganisatsioonil Ă”igus ja kohustus ta juhtorganist koheselt tagasi kutsuda.

4.8. Spordiorganisatsioon korraldab oma tegevust ja ĂŒhtsust toetavat kommunikatsiooni.

5. Aruandekohustus, lÀbipaistvus ja jÀrelevalve

5.1. Finantsaruandlust ja –raporteid koostatakse ning esitatakse ja jĂ€relevalvet teostatakse jĂ€rgides seadustes ja teistes Ă”igusaktides ning pĂ”hikirjas ettenĂ€htud korda.

5.2. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud sisemine kontroll rahaliste otsuste ja operatsioonide ĂŒle. Spordiorganisatsioonis on loodud sĂŒsteem otsuste vastuvĂ”tmiseks, dokumentide koostamiseks ja sĂ€ilitamiseks, informatsiooni turvaliseks hoidmiseks. Sisemise kontrolli struktuur tuleneb organisatsiooni tegevusulatusest ja -mahtudest.

5.3. Spordiorganisatsioonil on vajadusel loodud vÀhemalt kaheastmeline liikmetevaheliste erimeelsuste lahendamise kord.

6. Liikmesklubide, sportlaste ja harrastajate tegevustesse kaasamine

6.1. Spordiorganisatsioon tagab reeglitel ja juhenditel pÔhineva Ôiglase kohtlemise kÔigile oma aktiivselt tegutsevatele liikmetele, sportlastele ja harrastajatele ning vÀlistab igasuguse diskrimineerimise sÔltumata mh soost, vanusest, rahvusest vÔi erivajadustest.

6.2. Spordiorganisatsioon jÀrgib pÔhimÔtteid, mis vÀhendavad ohtu harrastajate tervisele.

6.3. Spordiorganisatsioon vÔitleb spordis keelatud ainete ja meetodite kasutamise vastu, jÀrgib dopinguvastast poliitikat ja regulatsioone. Spordiorganisatsioonis kehtib null-tolerants dopingu suhtes. Spordiorganisatsioon kaitseb sportlasi dopingu kasutamise eest eelkÔige ennetava tegevuse ja dopingukontrollide kaudu.

6.4. Spordiorganisatsioon tegutseb sporditulemustega manipuleerimise vĂ€listamiseks, teeb vajadusel igakĂŒlgset koostööd jĂ€relevalveorganitega.

6.5. Spordiorganisatsiooni vÔistlused pÔhinevad Ausa MÀngu reeglitel ja Ôiglasel kohtunikutegevusel. Aus MÀng on kÔigi tegemiste aluseks. Spordiorganisatsioon edendab oma tegevuste kaudu spordi positiivseid vÀÀrtusi ja sÔprust.